Robotniiduk kulutab hooaja jooksul 300–600 h niitmisele. Selle aja jooksul sõidab ta maha 500–1000 km ja seda nii vihma, lõõskava päikese kui ka tormise tuulega. Seega võib öelda, et robot teeb tööd ka siis, kui inimene seda meelsasti ei teeks, mis ongi ju tegelikult robotite mõte. Sellest hoolimata vajavad ka robotid veidike hoolt alustades lihtsamast mustuse puhastusest ja lõpetades keerukamate komponentide testidega.

Kõik mis liigub, see ka kulub. Keskmiselt sõidab üks robot vähemalt korra Tallinnast Võrru ja tagasi ning seda mitte mööda siledat maanteed nagu me inimesed auto või bussiga oleme harjunud tegema. Eesti kodudes on niidupinnad eri kuju ja suurusega, kuid robotid sõidavad, keeravad ja põrkuvad kõik ühtemoodi. Iga läbitud meeter, tehtud pööre ja põrge vastu takistust tähendab roboti jaoks kõikide liikuvate osade kulumist. Lisaks eelnevale sõidab robot aeg-ajalt ka üle ja läbi erinevate juhuslike asjade, olgu selleks siis õunad, lohakile jäetud mänguasjad või midagi muud taolist. Ühesõnaga tera ja rattad ei ole ainukesed detailid, mis vajavad regulaarset kontrolli ja vajadusel vahetust.

Eestis on vähe aedu, kus puuduksid põõsad või puud ja tihti on mõni nendest krundi piiril. Aeg-ajalt kasutatakse paigaldusel ära ka robotite põrkumist ehk näiteks jäetakse mõni suurem puu traadiga piiramata ja lastakse robotil nn vastu põrkuda. Sellisel juhul robotid tuvastavad takistuse ning pööravad ringi ja sõidavad teise suunda edasi. Selline põrge enamasti osalistele otseselt liiga ei tee, kuid kuna üks robot võib hooaja jooksul teha lausa 32 000 põrget, siis tasuks aeg-ajalt kontrollida põrkeandurite ja seotud detailide tööd, et ka järgmine kokkupuude oleks ohutu. Lisaks puu ja põõsa vastu põrkumist lisandub tavaliselt ka murdunud oksi ning käbide ja viljade langemist niidupinnale. Iga oks, käbi ja õun mõjutab roboti liikumist ning tera tööd ja teravust. Mõnikord tuleb ette ka tugevamaid lööke tera pihta, mis võivad selle kõveraks väänata ja tasakaalust välja viia. Tasakaalust väljas tera suurendab kogu robotile mõjuvat vibratsiooni, mis ei ole halb üksnes tera mootorile, vaid kogu robotile terviklikult, sh elektroonika komponentidele.

Robotniidukid ei ole mõeldud lume lükkamiseks, seetõttu tasuks masinad talveks sooja ruumi hoiule panna. Robotniiduk ei lähe tööle, kui välisõhu temperatuur on alla +5 kraadi, samuti ei toimu sellise temperatuuri juures aku laadimist. Selleks, et robot talve ilusti üle elaks, tuleb selle automaatika välja lülitada, aku täis laadida ja sooja ruumi hoiule panna. Laadimisjaama võib jätta niidupinnale. Lahti tuleks ühendada voolukaabel ja katta laadimisjaama torn selliselt, et lumi ja vihmavesi peale ei sajaks. Laadimisjaama välimuse säilimiseks on mõistlik see talveks siseruumi tõsta. Enamiki esindusi pakub lisaks hooldusteenusele ka talvist hoiustamisteenust. Sellise teenuse kasuks otsustamisel ei pea muretsema, et roboti aku võiks talvel liigtühjeneda, sest Teie robot on spetsialistide hoole all.

Kokkuvõetult võib öelda, et robotid käivad läbi tule ja vee, et inimesi teenida. Seega tuleks kord aastas robotile põhjalikum hooldus ja kontroll teha, et ta oleks valmis tõrgeteta kõike uuesti taluma ka järgmisel hooajal. See on vähim, mida üks inimene saab roboti jaoks teha.

Ootame Sind Aiatähte oma ROBOTNIIDUKIGA HOOLDUSESSE + pakume ka TALVIST HOIUSTAMIST!

AVATUD: E-R 9:00-18:00, L 10:00-13:00

Aiatäht TALLINN – Tuleviku tee 10, Peetri alevik, Rae vald (Kohe peale Peetri Selveri ristmiku esimene sissesõit paremale, mnt.  ääres) Tel. 55585709

Aiatäht SAKU – Tehnika 7, Saku alevik (Saku keskel, E-Tehno auto ülevaatuspunkti ja Samat hoone kõrval) Tel. 53244296